Uudised

Luua metsanduskoolis toimus ohutu metsatöö päev, mis keskendus ohutusele kettsae ja võsalõikuriga töötamisel. Kõigile soovijatele avatud õppepäeva viis kool läbi koostöös Husqvarna Eesti esindusega.

„Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui ma vaatan meie müüginumbreid ja võrdlen kettsaagide ja turvavarustuse müüki,“ alustas oma sõnavõttu Husqvarna Eesti juht Jaanus Vahesalu. Nimelt paistab tehnikamüüjale silma see, et kui kettsaage ja võsalõikureid ostetakse väga aktiivselt, siis turvavarustust kodutarbijad endale ei hangi. Ja seda hoolimata asjaolust, et kettsaagi võib pidada maailma üheks ohtlikumaks tööriistaks. Töötava sae kett liigub kiirusega 20 meetrit sekundis või kiireminigi (see sõltub saest, koormusest ja ka sellest, palju kasutaja gaasi annab) ning iga eksimus võib kasutajale väga ränga õnnetuse tekitada. „Saekett ei lõika teravat ja puhast haava nagu nuga, see rebib sogava ja laia haava,“ rõhutas Vahesalu.

Aga mida siis mootorsae või võsalõikuri kasutaja silmas peab pidama? Alustame kaitsevarustusest. Hädavajalik minimaalne turvakomplekt koosneks turvapükstest või –sääristest, turvasaabastest või –kummikutest, visiiriga kiivrist ning kaitseprillidest. Selle varustusega saab juba üsna julgelt tööd teha. Muidugi, metsatöödele veel nii minna ei saa, siis peaks juures olema veel kõrgnähtavusega tööjakk ja töökindad, samuti mitmed lisavahendid (langetuskiiludd, langetuslabidas, kirves, konksud palgi tõstmiseks ja keeramiseks ning metsalint), kuid eelpoolnimetatud turvavarustus peaks olema ka küttepuude saagimisel.

Spetsialistide kogemus näitab, et eriti eiratakse meil turvapükse, mis ometigi aitavad ära hoida kõige hullemaid õnnetusi, näiteks saega jalga lõikamist. Husqvarna asjatundjad selgitasid detailselt, milest turvapüksid koosnevad ning Luua õppepäeval said kõik ka oma silmaga näha, kuidas turvapüksid sae eest kaitsevad. Selleks kinnitati palginotile tükk pükste materjali. Tarvitses vaid töötava sae ketil sellesse lõigata, kui saag seiskus. Tõesti – saekett peatus inimsilma jaoks momentaalselt. „Pükste vahekiht koosneb erilisest materjalist, kus on palju vastupidavaid niite. Töötav kett haarab need niidid kaasa ning ummistab nendega tähiku. Pärastine puhastamine on küll üks hull töö, kuid enda tervis on tähtsam,“ jagati juurde selgitusi.

Turvavarustusest vähemoluline pole ka sae tehniline seisukord ja hooldus. Alati tuleb jälgida, et sael oleksid korras ja töötavad ketipidur, ketipüüdja ja parempoolne kaitse. Ketipidur peab rakenduma nii randmeliigutuse kui sae ootamatu liikumise peale (inertsist). Ketipüüdja ja parempoolne kaitse kaitsevad kasutajat juhul, kui kett puruneb või maha tuleb. Ja muidugi peab jälgima sae üldist seisundit – et mootor töötaks nii nagu vaja ja kett oleks terav ning õiges pinges.

Võsalõikuriga töötades peaks turvavarustus olema minimaalselt sama, mis kettsae puhul. Veelgi olulisem kui mootorsae juures on kiivri visiiri alla kantavad kaitseprillid. Need kaitsevad silmi näiteks siis, kui lõikuri ketas tabab kivi ja sealt lendavad killud. Visiirist võivad teravad ja kiiresti lendavad killud läbi tungida ja kui lennu lõppkohaks on silm, on asi hull. Ja kindlasti peaks võsalõikuril olema küljes terakaitse, kuigi paljus kasutajad selle ära võtavad.

Ohutust on vaja silmas pidada ka metsatööde üldises planeerimises. Tihti on seal detaile, mille olulisust oskavad hinnata vaid profid. Nii näiteks tuleb oma auto parkida metsas alati nii, et vajadusel saaks kiiresti ära sõita. Selleks peaks auto nina olema alati sõidusuunas. Samuti on hädavajalik, et kaasas oleks laetud telefon ja lähedased teaksid, kus kandis tööd tehakse. Kõige parem oleks, kui metsatöödele ei mindaks üksi, kui aga see on hädavajalik, peaksid olema kokku lepitud ajad, mil töötegija võtab lähedastega ühendust.

Loomulikult ei ole siinkohal välja toodud nõuanded ammendavad ning näiteks puude langetamine või veelgi enam tormimurru koristamine on tööd, mida oskusteta teha ei tasuks. Kui tunned, et vajad nende tööde tegemiseks õpet, tule Luua metsanduskooli. Meie täiendkoolituskeskus pakub mitmeid kursusi, kus oma teadmisi-oskusi parandada saad. Lisa vaata koolituskalendrist (http://www.luua.ee/koolituskeskus/koolituskalender/)!