Uudised

Kolleegid jagasid edulugusid ja saadud õppetunde

Luua Metsanduskoolis on mitmendat aastat tavaks õppeaasta lõpul vaadata, millega on kolleegid möödunud aastal hakkama saanud ning mida võiks olla teiste üksuste, õpetajate tööst õppida või üle võtta. 29. juunil jagasid iga üksuse inimesed oma edulugusid kolleegidele, tegid ühiselt kokkuvõtteid ning arutlesid üheskoos kogemuste ja järelduste üle. Kindlasti oli kuulajatel võimalik võtta üle mõni tööriist või tarkus, et järgmisel aastal õppetööd lihtsamalt ja põnevamalt organiseerida.

  • Kairit Reiman "Valikkursus riigigümnaasiumile: Kasulikud oskused metsas ja aias
  • Janno Traks ja Ole Hütt "Jõgeva Gümnaasiumi õpilased Luua Metsanduskoolis"

Üld- ja kutsehariduse sidustamiseks on oluline, et ka gümnasistid saaksid aimu erinevatest ametitest ning praktilistest oskustest. Kursuse loomisel arvestati võimalikult palju individuaalsusega – suheldi erineva tempoga, võimaldati tööriista valida, anti võimalus otsustada osalemise üle vaba aja tegevustes jne. Tegutseti „räägi-näita-tee“ meetodil, et arusaamine oleks lihtne, kuid ei oleks järeleandmisi õigetes võtetes ja ohutuses. Grupitunde tekitamiseks hoiti väga palju sidet nii enne, kursuse ajal kui ka pärast kursust, loodi ühine sotsiaalmeediagrupp ning oli palju turvatunde loomist, et noored end võõras kohas koduselt tunneks. Suur osa oli ka kursusel osalenud õpetajate omavahelisel koostööl, et iga järgmine päev toetuks juba eelmisel päeval saadud kogemustele ning saadud kogemused täiendaks õpitut.

 

  • Erle Tüür "Tulevikukool"

​Tulevikukooli programmi eesmärk on aidata luua õppija arengut toetav õppimis- ja õpetamiskultuur toetades programmis osalevate koolide tõenduspõhise ja koostöise muutuste juhtimise võimekust. ​Tulevikukoolis osalenud kool suudab liikuda muutuse vajaduse määratlemisest selle jätkusuutliku rakendamiseni koolipere igapäevaellu.​

​Oodatav tulemus peale muutuse elluviimist on õppijate õpimotivatsiooni suurenemine, õpitulemuste ja enesejuhtimise oskuste paranemine, mis kokkuvõttes viivad kooli lõpetanute arvu kasvule ning katkestajate vähenemisele. Sügisest rakenduvad selleks järgmised tegevused.

  • Õpikodade süsteem kõikidele alustavatele kutsekeskhariduse õppekavade õpilastele​;
  • Avatud juhendmaterjal õpisõpradele​;
  • Õpiring õpisõpradele​;
  • Õpisõprade koolitused​;
  • Õpisõbra ülesanded on kokku lepitud ja töö tasustatud​.

  • Marika Murka "Õpikoda - me kõik õppisime"

Õpikoda, mille käigus moodustati õpisõbrad – õpilastest ja juhendajatest moodustatud koostöövorm, et toetada õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut. Õpisõbrad andsid ülevaate oma nädala tegemistest, analüüsisid, mis läks hästi ja mis vajaks parandamist ning planeerisid uue perioodi eesmärke. Marika Murka hinnangul õpiti pilootprojektist, et õpisõpradega peaks alustama kohe septembris, et grupisisesed suhted kujuneks kohe õppeaasta alguses. Juhendajal on keeruline jääda neutraalseks ja suunavaks, mitte asuda ise lahenduse andma ja õpetama. Õpilastel on keerukas ennast analüüsida ning eesmärke kirjalikult seada, suuliselt arutledes on lihtsam. Lisaks on edaspidiseks küsimus selleski, kas kõik õpilased vajavad kohtumiseks sama palju tunde või peaks seal diferentseerima vajaduspõhiselt. Positiivne on aga see, et õpisõpradena tunnevad õpetajad oma õpilasi süvitsi ning oskavad neid seeläbi paremini aidata ja motiveerida. Lisaks arendab õpisõbraks olemine õpetaja juhendamis- ja isiksuseomadusi.

 

  • Veiko Belials "Erialaaine, õpitee moodul ja kompetentside seosed"

Veiko Belials andis ülevaate, mida ta õppis andes metsamõõtmise asendustunde andes ning viimasest metsurite kutseeksamist. Kogemusest koorus välja, et õpilasi peaks rohkem suunama enesekriitilisele mõtlemisele ning suunama neid enesehindamise teele, et lisaks erialasele tulemusele paraneks õpilase loogiline mõtlemine, seoste loomise ja planeerimise oskus. Õpetaja Belials pani õpetajatele südamele, et senisest veel rohkem peaks laskma õpilastel arutleda ning võtma aega, et arutleda koos nendega. Erialaoskuste puhul on takistuseks matemaatika ning loogika. Raskusi valmistavad ühikute teisendamised ja protsendiarvutused ning saadud tulemusi ei osata metsas rakendada. Ettekandest selgus, et aegajalt teise õpetaja tunde anda on värskendav nii põhiõpetajale kui ka asendusõpetajale, mistõttu soovitas Veiko Belials seda kõigile. Lisaks andis ta hea soovituse osaleda õpetajatel kutseeksami komisjoni töös, mis on ka hea võimalus näha oma õpetatu tulemusi.

 

  • Iren Hansen "Genially, kui geniaalne platvorm tööks"

Iren Hansen tutvustas platvormi, mida saaks rakendada ka õppetöös, et õppimine oleks interaktiivsem ja põnevam. Lisaks sellele kutsus huvijuht õpetajaid koostööle ka ürituste sidumisel erialase sisuga, mis aitaks kinnistada õppematerjali ning lisaks luua ühtsustunnet.

 

  • Maksim Kandala "Microsoft Teams Metsamasina õppekeskkonnas"

Maksim Kandala tutvustas metsamasinaõppe kogemusi Teams´i keskkonna vahedusel. Teams võeti kasutusele, et kõik õppematerjalid oleks ühes kohas; info oleks pidevalt uuendatud, ülevaade teiste õpetajate tegevusest olemas ja kõik saaksid ka teiste materjalidele ligi, tõhustades seega ka meeskonnatööd; ühtlasi aitas see lõimida teooriat praktikaga ning arendada õppijates iseseisvust ja digivahendite kasutamise oskust. Samas on võimalik õppematerjale pidevalt kohandada ja kaasajastada, sh õppijate võimekusele ja tasemele kohaselt, kuid anda sellegipoolest pingutustnõudvaid ülesandeid.

 

  • Marje Kask "E-õppematerjalide edasiarendus"

Eriolukorra ajal loodud e-kursuse edasiarendusena said sel aastal Puittaimede õppimiseks loodud õppematerjalid ja töölehed, loodud puuliikide määramise abimaterjalid, koostatud uued kontrolltööd ja enesekontrollitestid liikide määramiseks ja ladinakeelsete nimetuste õppimiseks. Puuhooluse aluste e-kursusel on loodud teoreetilised õppematerjalid, iseseisva töö juhendid ja tööde üleslaadimise võimalus

 

  • Riina Tralla "Kutsevaliku õppekava väljakutsed 2021"

Riina Tralla tutvustas aastase kutsevaliku õppe loomise protsessi neile, kel õppimine on pooleli jäänud või kes pole oma erialavalikus kindlad. Kutsevaliku õppes on oluline roll nii üldõppel, et ühtlustada õppurite põhiainete oskusi ja tasemeid, kui ka erialase puudutuse andmisel, et õppur saaks aimu, kas pakutav eriala võiks talle sobida. Lisaks on õppel oluline roll eriala sisu avavatel välikäikudel ja meelelahutuslikumas vormis sisul, et õppimine ei oleks üksluine.

 

  • Reet Ainsoo "Täiendused ja parandused kooli kirjalike vormistamise juhendis"

Lõppeval õppeaastal täiustati Luua metsanduskooli kirjalike tööde vormistamise juhendit eesmärgiga anda õppuritele võimalikult täielik ülevaade õppetööga seotud kirjalikele töödele ja esitlustele esitatavatest nõuetest ning abistada neid kirjalike tööde vormistamisel. Oluline on tähelepanu pöörata korrektsele viitamisele, refereerimisele ning tsiteerimisele. Kirjalike tööde koostamise eesmärk on arendada õpilase kriitilist mõtlemist ja väljendusoskust. Lisaks sisulisele poolele vormistab õpilane kõik kirjalikud tööd korrektselt ja nõuetekohaselt lähtudes kirjalike tööde juhendist ja töö iseloomust. Juhend on heaks töövahendiks ka õpetajatele ja praktikajuhendajatele, kes jälgivad kõikides kirjalikes töödes juhendi nõuete täitmist.

 

 

Allikas: Fotol ettekannet tegemas Erle Tüür. Foto autor Tõnu Eller