Uudised

Metsandushariduse digitaliseerimine ei ole enam pelgalt trend, vaid hädavajalik samm vastutustundliku ja tulevikukindla metsamajandamise suunas. FOREE projekti lõpetav rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli metsanduse ja hariduse kohtumine digitaalses ruumis, tõi nii veebikeskkonda kui Austria pealinna kohapeale kokku metsandushariduse võtmetegijad, visionäärid ja praktikud üle Euroopa.

Konverentsi avasessioonis kõlasid tervitused, mis tõid esile metsandushariduse kui strateegilise valdkonna kasvava tähtsuse ning vajaduse kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. Sõna said Alexander Pinter, Georg Rappold, Todora Rogelja ja Astrid Terreng. Rõhutati rahvusvahelise koostöö olulisust, innovatsiooni rolli ja digitaalsete pädevuste arendamist. Tervituskõnedes peegeldus ühine arusaam, et tulevikku suunatud haridus peab olema kaasav, paindlik ning õppijakeskne, toetades nii teadmiste kui väärtuste kujunemist.

Konverentsi keskmes oli FOREE projekt – projekti juht Visnja Koscak tutvustas selle mõjusid ning arenguid. Ta rõhutas, kui oluline on olnud partnerite ühine panus metsandushariduse digipöördesse, arendades uusi õppemeetodeid ning tugevdades rahvusvahelist koostööd. FOREE projekt ei olnud pelgalt tehnoloogiline uuendus, vaid kultuuriline muutus õpikäsituses. Višnja Koscaki sõnum oli lihtne, kuid võimas: muutus sünnib siis, kui erinevad osapooled panustavad ühise eesmärgi nimel.

Digiajastu võimalused ja väljakutsed metsanduses said süvitsi käsitletud sessioonis „Navigating Digital Challenges in Forestry Education“. Saksamaalt ja Itaaliast pärit eksperdid, Marie-Charlotte Hoffmann ja Stefano Grigolato, jagasid oma kogemusi ja lahendusi, kuidas digivahendeid mõtestatult ja jätkusuutlikult haridusse integreerida. Nende avatud kogemuste jagamine digitaalhariduse võimalustest ja takistustest rõhutas, kui tähtis on raskuste tunnistamine, et neist ühiselt üle saada ning julgus muutustega samm-sammult kaasa minna ja nii õpilastel kui koolitajatel julgeda katsetada ja seeläbi professionaalselt areneda.

Eesti oli tugevalt esindatud tänu Veronika Tuulele, kes lisaks konverentsi modereerimisele jagas oma ettekandes kogemusi, kuidas Luua Metsanduskool ja Tallinna Ülikool on blended learning’u ehk hübriidõppe elluviimisel olnud eesrindlikud. Praktilised tööriistad, koolitused ja õppijakeskne lähenemine loovad silla traditsioonilise metsanduse ja tänapäevase digimaailma vahel. Õpetamise võtmeküsimus on siiski eelkõige see, mida sa soovid õpilasele edasi anda, digitaalsed võimalused on kanalid, mis aitavad eesmärki saavutada ning siin ei ole ühtset õiget vastust, milline digiõpe on parim. Iga õpetaja või koolitaja valib selle lähtuvalt õppe eesmärgist.

Kuidas aga koolitada koolitajaid? Susanne Aichinger näitas, kuidas Train-the-Trainer lähenemine annab metsandushariduse õpetajatele kindluse ja pädevuse uusi meetodeid rakendada. Digitaalse õppe integreerimine oma meetoditesse aitab õpetajatel kasvada juhendajateks, kes on valmis digitaalse ajastu vajadustega kohanema ja oma õppijaid parimal viisil toetama.

Konverentsi üheks tippsündmuseks kujunes David Röthleri inspireeriv ettekanne tehisintellekti võimalustest hariduses. Tema sõnum oli selge – AI ei asenda õpetajat, kuid võib avada täiesti uusi õpikeskkondi ja individuaalseid arenguteid, lihtsustada ja mitmekesistada õppetööd. Silmiavav ning loominguline ettekanne avas kindlasti nii mõnegi kuulaja loovuse kanalid ning pani silmad särama niivõrd eripalgeliste võimaluste üle.

Päeva lõpetas sisukas ja tulevikku vaatav arutelu „Looking Ahead: The Future of Blended Learning in Forestry Education“, mida modereeris Dagmar Karisch-Gierer (Forestry Education Centre Pichl, Austria). Arutelust kõlas läbi tugev usk koostöövõrgustike jõusse, paindlike õpistrateegiate vajalikkusesse ning arusaam, et tänapäevast metsandusharidust ei saa enam kujundada ilma digitaalse mõtteviisita ja erinevate digikanalite integreerimiseta metsandusse, igapäevaellu ja õppetöösse.

Konverentsi keskseks sõnumiks kujunes õppija kui haridusprotsessi süda. Esile tõusid märksõnad nagu paindlikkus, koostöö, tehnoloogiline kirjaoskus ning eelkõige  õppijakeskne lähenemine ja inimene tehnoloogia taga. Haridus ei ole pelgalt tehniliste vahendite kasutamine, vaid nende tähenduse ja mõju mõtestamine, et toetada õppijat terviklikult, inimesena.

Foree projekt on avanud uksi uutele õppemeetoditele, loonud tugevaid partnerlussuhteid ning andnud metsandusharidusele digitaalse hingamise. Metsandushariduse tulevik eeldab koostööd, paindlikkust ja julgust eksperimenteerida.

Loe rohkem FOREE projekti kohta siit, Luua Metsanduskoolis koordineerib FOREE projekti Kairit Reiman. 

.