Uudised

Septembris võõrustas Luua Metsanduskool SUSFOR projekti partnereid Tansaaniast, Sambiast ja Soomest. Viiepäevase kohtumise keskmes oli küsimus, mis on oluline ka meie enda igapäevatöös: kuidas õpetada metsanduse tulevasi spetsialiste nii, et nende oskused vastaksid päriselt muutuva tööturu ja ettevõtete vajadustele?

14.–18. septembrini toimunud õppevisiidi jooksul tutvusid partnerid Luua Metsanduskooli praktilise õppe mudeli, õppekeskkondade, õppemetsa ja metsamasinaõppega ning sellega, kuidas teeme koostööd ettevõtete ja teiste metsandussektori osapooltega.

Metsandusõpet ei saa arendada ettevõtetest eraldi

Üks nädala olulisi teemasid oli kooli ja töömaailma koostöö. Luua jaoks ei tähenda see ainult praktikakohtade leidmist. Ettevõtjate ja erialaliitudega suhtlemine aitab meil mõista, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööturg vajab ning kuidas peab koos sektori arenguga muutuma ka õpetamine.

Seda kogemust jagasid külalistega ka meie koostööpartnerid. Ettevõtjate paneeldiskussioonis osalesid esindajad järgmistest koostööettevõtetest: Iriscorp Transport, Kesk-Eesti Metsaomanikud, Baltic Agro Machinery ja Töörõõm OÜ. Arutati, mida ootavad ettevõtted kutseõppe lõpetajatelt, kuidas kool ja ettevõte saavad koostööd alustada ja hoida ning kuidas saavad tööandjad panustada praktikasse, õppekavade arendamisse ja uute õppijate leidmisse. 

Just see oli üks kogemus, mida soovisime SUSFORi partneritele edasi anda: hea metsandusharidus sünnib kooli ja sektori koostöös.

Tehnoloogia peab jõudma ka õppekeskkonda

Rahvusvahelistele külalistele pakkusid palju avastamist ka Luua praktilised õppekeskkonnad – töökojad, simulaatorid, metsamasinaõpe ja õppemets. Õppevisiidi üks läbivaid küsimusi oli, kuidas toetab õppekeskkond praktiliste oskuste kujunemist ning milliseid Luua mudeli elemente oleks võimalik kohandada partnerkoolides. 

Metsanduse tehnoloogiline areng tähendab, et ka kool ei saa õpetada eilsete vahendite ja meetoditega. Õppija peab saama juba koolis võimaluse kasutada tehnoloogiat ja töötada keskkonnas, mis valmistab teda ette päris tööeluks.

 

Eesti metsandust nähti ka väljaspool kooli

Sama oluline kui koolis toimuv oli näidata Eesti metsanduse tervikpilti. Järvseljal tutvusid partnerid sellega, kuidas teadus- ja õppemets ühendab metsandushariduse, praktilise õppe, metsamajandamise ja teadustöö. 

Estonian Plywoodi ja Imavere saeveski külastused viisid osalejad aga kaasaegsesse metsatööstusse. Külastuste järel arutati ühiselt, mida saavad kutsekoolid ettevõtetelt õppida, milliseid oskusi tööstus vajab ning milliseid kooli ja ettevõtete koostöömudeleid oleks võimalik partnerite koduriikides rakendada. 

Osalejate tagasisides tõusidki esile side tööstusega, metsanduse väärtusahela parem mõistmine ning võimalus näha erinevaid tehnoloogiaid reaalses tootmiskeskkonnas. 
 

Õpetades õpime ka ise

Nädal ei olnud Luua jaoks ainult võimalus oma kogemusi jagada. Rahvusvaheliste partnerite programm ja nende küsimused sundisid ka meid vaatama tuttavaid praktikaid teise pilguga.

Miks oleme oma õppe just nii üles ehitanud? Mis teeb ettevõtte ja kooli koostöö toimivaks? Millised meie lahendused sõltuvad Eesti kontekstist ja millised põhimõtted töötavad sõltumata riigist? Kuidas jõuab tehnoloogia areng piisavalt kiiresti õppetöösse? Kuidas saavad õppijad ja partnerid sinu tegemistest teada?

Need on küsimused, mida peame ka ise jätkuvalt küsima.

Partnerite tagasiside näitas, et eriti väärtuslikuks peeti praktilise kogemuse, ettevõtete külastuste ja ühise arendustöö ühendamist. Üks osaleja tõi eraldi välja, et õppis uusi teemasid metsanduse väärtusahela ja selle osapoolte kohta, teine seostas õpitu otseselt oma kooli partnerlusvõrgustiku ning turunduse arendamisega. 
 

Eesti kogemusest partnerite enda lahendusteni

SUSFORi kohtumise eesmärk ei olnud Eesti mudelit Tansaaniasse või Sambiasse kopeerida. Luual ja Eesti ettevõtetes nähtut kasutati lähtekohana, mille põhjal partnerid otsisid oma oludesse sobivaid lahendusi.

Nädala jooksul töötati välja metsanduse partnerlusplatvormi ja vilistlasvõrgustike esimesi kavandeid, koolide partnerlusstrateegiaid ning metsandushariduse turundus- ja nähtavusideid. Kohtumine lõppes konkreetsete kokkulepete ja järgmiste sammudega.

Luua jaoks kinnitas nädal veel kord midagi, mida oma igapäevatöös hästi teame: tänapäevane metsandusharidus vajab tugevat erialaõpet, kaasaegset tehnoloogiat ja õppekeskkonda, kuid sama oluline on pidev dialoog nende ettevõtete ja inimestega, kelle jaoks me tulevasi spetsialiste ette valmistame.