• Päevaõpe – käid iga päev koolis ja/või praktikal. 
• Sessioonõpe – palju iseseisvat õppimist, koolis käid vaid õppesessioonidel. Võimaldab samal ajal ka töötada.
• Kutsekeskharidus – põhikooli lõpetades saad omandada kutse ja samas ka keskhariduse. Võid minna edasi õppima või asuda tööle.
• Kutseharidus – omandad kutseoskused kas põhihariduse või keskhariduse baasil, mõnel erialal pole üldse varasema hariduse nõuet. Õpid ja praktiseerid erialal, sooritad kutseeksami ning oled kutsespetsialist.
• Töökohapõhine õpe – töötad erialaga samas valdkonnas, 2/3 ajast praktiseerid töötades ja 1/3 ajast õpid koolis.
• Täiendõpe – lühikesed koolituskursused üksikute oskuste omandamiseks või edasiarendamiseks.

Kutsehariduse liikidega ja tasemetega saad lähemalt tutvuda lehel www.kutseharidus.ee

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on täpsemalt kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Kui te ei saa tervise tõttu oma senist tööd jätkata, saate osaleda koolitusel, kus omandate oskused ja teadmised, mis toetavad teie töötamist.

Kui teie eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav ja teie sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 15 492 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1291 euro), saate osaleda eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel või A1 taseme kursustel.

Kui teil ei ole eri- või kutsealast haridust või te olete üle 50-aastane ja teie sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 15 492 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1291 euro), saate osaleda:

• Kõikidel arvutialastel (näiteks arvuti algõppe või spetsiifiliste programmide) koolitustel, mis toetavad teie tööl püsimist.
• Tööturukoolitusel, mis toetab töötamist põhikutsealadel, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute (OSKA uuringud, mida teeb Kutsekoda) kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine.

Täpsemalt saad lugeda Töötukassa leheküljelt.