Tihemetsa õpperada

Kärsu mõis

Kärsu, saksa keeles Kersel, oli 18. sajandini väikemõis.

1784. aastal sai selle rendi ning pantimise korras koos Voltveti mõisaga Bernhard Heinrich von Stryk, kes 1822. aastal ostis mõlemad mõisad päriseks.

19. sajandil oli siin metsandus- ja suvitusmõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. 1920. aastal loodi peamiselt mõisametsadest Voltveti metskond ning 1885. aastal ehitatud metsamõisa peahoonest sai metskonna ametnike eluase.

1946. aastast asuvad hoones metskonna kontor ja metsaülema eluruumid. Endise Kärsu mõisa peahoone koos tall-tõllakuuriga on tunnistatud kultuurimälestiseks ja need kuuluvad muinsuskaitse alla.

Tänapäeval asub siin Luua Metsanduskooli Tihemetsa metskond, mis on praktikabaasiks metsanduskooli õpilastele.

Kärsu metsanduslik õpperada

Metsanduslik õpperada saab alguse Tihemetsa metskonna vahetust lähedusest Kärsu mõisa kõrvalt ning kulgeb peamiselt Tihemetsa metskonna majandusmetsas, läbides mitmesuguseid metsakasvukohatüüpe ja eri vanuses puistuid. Majandusmetsas tehakse pidevalt erinevaid metsamajanduslikke töid, seega võib rajal näha nii vana metsa, keskealist metsa, noorendikke, metsakultuure kui ka lageraielanke. Õpperajale paigutatud infotahvlitel tutvustatakse mitmeid puuliike, metsandusega seotud mõisteid ja muud metsaga seonduvat. 

Õpperada on ligikaudu 4 km pikk ning kui seal rahulikult kulgeda ning igas punktis põhjalikult infotahvliga tutvuda, võib seal veeta mitu tundi. 

Metsarada

  1. Tihemetsa metskond/ Kärsu mõis (alguspunkt asub Google Mapsi järgi siin)
     
  2. Kased.
    Saad teada, millised kased siin kasvavad ning kuidas neil vahet teha. Tutvud ka levinud põõsaliikidega.
     
  3. Metsa looduslik uuenemine
    Jälgi , kuidas loodus tuleb toime sellega, kui puid pole istutatud, vaid on jäetud mets ise ehk looduslikult uuenema. See rajalõik on üks tõenäolisemaid paiku, kus jalutuskäigu jooksul näiteks metskitsi kohata!
     
  4. Lodu
    Lodu on märjem lagendik, ajutiselt liigniisket ala. Vihmasel ajal esineb siin üleujutust. Märka kevadest sügiseni erinevaid õitsevaid taimi.
     
  5. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp. Harvendusraie
    Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi kuulub umbes 30% Tihemetsa metsadest. Märka, kuidas on tehtud harvendusraiet ning välja raiutud vigastatud, halva tüve­vor­mi­ga, haiged ja surnud puud ning terved, mis takistavad teiste kasvu.
     
  6. Puittaimed
    Eestis kasvab looduslikult umbes 70 erinevat puittaimede ehk puu- ja põõsaliiki,  Tihemetsa metskonnas kasvavad 200 aastased põlismännid. 
     
  7. Sõnajala kasvukohatüüp - siinmeel­dib kasvada kaskedel ja sanglepal ning alusmets ja -taimestik on lopsakas ja liigirikas.
     
  8. Rahujärv
    Maalilinse järve pindala on 2,2 ha, keskmine süga­vus 2,0 meetrit - hea koht, kus vaikselt peatudes võib märgata nii veelinde kui ujuvaid kalu. 
     
  9. Vääriselupaik
    Vääriselupaigad on metsa bio­­loogilise mitmekesisuse kaitse aluseks. Vääriselupaigad on määra­tud iseloomulike tunnuste järgi: alal kasvavate põliste puude või haruldaste taimede järgi või leidub erilisi maastikuelemente.
     
  10. Metsalinnud
    Keskealised kuusikud on heaks elupaigaks mitmetele linnuliikidele.
     
  11. Harilik mänd
    Harilik mänd võib kasvada üle 40 meetri kõrgeks, kuid puu suurus sõltub eelkõige kasvukohast. Siin ongi näha metsa jagunemine erineva kõrgusega rinneteks.
     
  12. Lehised. Eesti metsad
    Kas teadsid, et lehiste eluiga võib üle­tada 500 aastat? Lisaks sellele saad siin lehisest veel rohkem teada.
     
  13. Märjemates kohtades kasvavad puuliigid
    Märka, kuidas maapind muutub madalamaks ning kuusik asendub lehtpuudega. Kas teed neil vahet?
     
  14. Seened
    Just siin kasvab suve teisel poolel ja sügisel kasvab palju erinevaid söögiseeni.
     
  15. Kärsu oja kallas
    Ojaäärsed metsad on tavaliselt segametsad, kus alusmets on hõre, kuid liigirikas.
     
  16. Harilik kuusk
    Selles punktis on näha kuusikut, mis on inimese poolt rajatud ning kus on selgelt näha istutamise read.
     
  17. Sammaltaimed
    Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed, mis võivad kasvada maapinnal, puudel ja kividel.
     
  18. Segametsad
    Segametsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele ning olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.
     
  19. Lageraied
    Siin näed lageraiet ning selle järel tehtud metsastamist - vaata, kuidas sirguvad 2020.a istutatud männitaimed!
     
  20. Harilik tamm
    Üksikuid tammesid on meie metsades palju, kuid tammikud pole väga levinud. MIks on just siin saanud tekkida tammik?