Uudised

Rohkem pilte

Luua Metsanduskoolis oli "Tööle kaasa" päev

21. veebruaril oli Luua metsanduskoolis töötajaid tosina võrra rohkem kui tavaliselt. Kool osales Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatuses ning paljud töötajad võtsid kaasa oma põhikooliealised lapsed. Nii tutvusidki kooli ja vanemate tööga kolmteist last, algklassiõpilastest põhikooli lõpuklassides käivate noorteni välja.

Et lapsed saaksid võimalikult hea ülevaate tervest koolist ja õpitavatest erialadest, oli kooli poolt neile ette valmistatud tore programm. Päev algas ühes tavalises klassis, kus lapsi tervitas direktor. Edasi läks aga juba aktiivsemaks tegutsemiseks. Nimelt istusid lapsed bussi ning tee viis metsa.

Ega tegelikult Luua metsanduskooli põhiterritooriumil praegu väga palju õpilasi kohtagi. Paljud neist on metsas, kus toimub väga suur osa tulevaste metsameeste väljaõppest. Nii tehtigi esimene peatus langil, kus õppisid tulevased metsamasinate juhid. „Näete, see harvester sõidab nüüd sinna langi lõppu ja tagasi. Kas teate, miks ta niisama edasi-tagasi sõidab?", küsis lastelt metsamasinate instruktor Arvi. Kuna lapsed seda ei teadnus, järgnes ka selgitus. „Nii saab masinat juhtiv poiss tõelise masina tunnetuse, ta saab aru, kuidas masin siin kändude vahel käitub. Senini on ta harjutanud simulaatoril ja siledal teel masinat juhtinud, nüüd siin metsas tuleb tal veel harjutada. Kui masina tunnetus omandatud, saab edasi minna juba päris töö juurde."

Suured metsamasinad meeldisid peamiselt poistest koosnevale seltskonnale väga, eriti see, et ühte, seisvasse masinasse sai korraks ka ise sisse minna ja kangide taga istet võtta.

Metsamasinate juurest mindi aga edasi saemeeste juurde, kes tegid harvendusraiet. „Iga metsamees, nii metsur kui masinajuht peab läbi tegema mootorsae õppe. Ka masinaoperaator peab lähedalt nägema, kuidas puud kasvavad ja kuidas neid langetada," selgitas õpilasi juhendav Ole Hütt. Lastele selgitas Ole ka seda, miks üldse metsas harvendust tehakse.

„Kui nii piltlikult öelda, siis te tulite siia suure bussiga ja igaühel teil oli oma koht. Aga kui me suruksime teid mõnda pisikesse autosse, siis ka teil oleks seal hea olla? Vot metsas on sama asi. Kui neid seemneid kukub metsa päris palju ja iga seeme hakkab kasvama, siis neil puudel on samuti väga kitsas. Metsamees võtabki mõned puud ära, et allesjäänutel oleks mõnus kasvada, et neil oleks piisavalt ruumi ja valgust ja nad saaksid ilusti suurteks puudeks kasvada.“

„Metsa kasvatame selleks, et sellest puidust saaks midagi teha. Siin kõrval näete, et tehtud on lageraie. Seda kutsutakse ka uuendusraieks. Need puud olid juba piisavalt suureks kasvanud ja edasi nad enam eriti ei kasva. Siis me raiume need maha, see materjal viiakse siit saekaatrisse ja sellest tehakse midagi kasulikku. Kevadel tulevad taas õpilased siia ja istutavad uue metsapõlve siia peale, et see ring hakkaks nii jälle käima," rääkis õpetaja Ole Hütt.

Kuid metsaga laste päev veel ei lõppenud. Koolis prooviti veel metsamasinate simulaatoreid ning tutvuti maastikuehitajate tööga. Nagu võiski eeldada, olid just tipptasemel simulaatorid need, mis poisse väga huvitasid. „Palju raskem oli, kui ma arvasin. Aga kindlasti tahan siia õppima tulla," rääkis üks kolmanda klassi poiss.