Uudised

Nii, nagu kõik elusorganismid, vananevad ka puud ja põõsad ning küpsevad ja muutuvad tihedamaks ja võsastuvad pargipuistud. Möödunud lumerohke talv aga oli arboreetumile eriti vaenulik – raske lumekoorma all murdus terveid puid ning rebenes lahti suuri harusid, väiksematest oksamurdudest ja põõsaste vaalimistest rääkimata. Seega oli arboreetumi korrastamisel vaja kiiret, asjatundlikku ja ulatuslikku abi. Töödega venitada ei saanud – lilled ja rohud on tärkamas ning suleliste pesitsushooaeg algamas. Nii võtsidki 20 abivalmis inimest oma igapäevaste tegemiste arvelt aega, et  laupäeval, 13. aprillil, töödele käed külge lüüa.

Abiliste hulgas oli rahvast lähedalt ja kaugelt, sh nii arboristide  ühingusse kuuluvaid inimesi kui potentsiaalseid tulevasi liikmeid. Mõistetavalt osalesid ürituses Luua kooli omad inimesed, sh puukoolirahvas ja kogu arboristiõppe üksuse õpetajaskond. Ega õppuridki kõrvale jäänud – suur tänu Piretile, Kuldarile, Markole ja Priidule, kes tegutsesid täie professionaalsusega. Talgutele võeti kaasa ka pereliikmeid. Kõige noorem talguline oli lasteaiaealine pisike Lumi, kes ei tüdinud ega väsinud raskest talgupäevast, vaid riisus oma väikese rahaga lehti veel üsna enne päeva lõppu. Loodetavasti on temast sirgumas tubli arborist!

Mida siis ära tehti?

Kõigepealt olgu öeldud, et ühing on oma kevadtalguid pidanud just Luual juba mitmendat-setmendat korda ning paljud tänavused talgulised tunnevad arboreetumit juba pea sama hästi kui oma taskuid. Tänu järjepidevusele on arboreetumi väljanägemine suuresti paranenud. Tänavuste talgute ettevalmistamise käigus käidi arboreetum mitmeid kordi läbi ning kaardistati vajadusi. Vastavalt sellele, kuidas rahvas end kirja pani, mängiti tööde korraldus mitmeid kordi ümber. Põhiidee oli jagada osalejad väikesteks brigaadideks – ikka selle järgi, kes missugused tööriistad kaasa sai võtta ning kellele miski töö konti mööda oli. Võimalust mööda arvestati ka osalejate endi huvi mõne töö või mingi regiooni taimestiku kohta. Nii näiteks oli puittaimede hindajaks valmistuvate õppurite soov töötada just Kaug-Idas.

Esimeseks prioriteediks oli aga siiski talvekahjustuste likvideerimine. Nii langetasid kõige kangemad rammumehed kahjustada saanud puid või eemaldasid murdunud harusid. Lisaks oli tänavu palju tööd ka nn „põõsaarboristidel“. Arboreetumis kasvavad põõsad on vanad ning oleksid vajanud hooldust ka juhul, kui lumekahjustusi poleks olnud. Põõsaste hooldamiseni pole jõutud juba aastaid, sest alati on olnud veelgi pakilisem miski muu. Nüüd siis polnud seda tööd võimalik enam eirata ega edasi lükata. Tegelikult on põõsaste hooldus päris keerukas töö – oskamatu lõikusega võib nende väljanägemise mitmeks aastaks koguni ära rikkuda. Kuna aga sel korral said kokku oskajad inimesed, hädavajadus ning vajalikud tööriistad, saidki põõsad oluliselt parema väljanägemise.

Võimalikult palju püüti ära koristada ka tekkinud hooldusjäätmeid – selles osas on asendamatu hing Neeme koos oma „kihvalise“ traktoriga. Kui hooldusjäätmete hulka rehkendada nii seekordse kui ka varasemate raiete ja tormimurdude tõttu tekkinud kännud, siis tegelesid jäätmete utiliseerimisega ka Tiit ja Einar, kelle käe all surisevate freeside abil käis päev otsa visa järjekindlusega kändude „kaotamine“. Kuna aga jäätmeid jagub veelgi, siis jäi nii okste vedu kui kändude „järamist“ tulevikukski. Kändudest tuleb lahti saada aga selleks, et puude vahelt saaks niita – nii väheneb võsa teke. Ühtekokku sai tehtud sai vägev töö. Arboreetum näeb praegu üle aegade hea välja (mis muidugi ei tähenda, et me võime nüüd loorberitele puhkama jääda)!

Luua arboreetum ja kool tänavad nii ühingut kui kõiki teisi häid abilisi ülimalt positiivse energiaga laetud päeva eest. Tänusõnad ka Tatjanale ja Oliverile, kes hoolitsesid, et talgulised lõuna ajal söödetud saaks!

Uute kohtumisteni!