Uudised

Rohkem pilte

Praktikaseminari kogemuslood julgustasid noori praktikal aktiivsed olema

Õppetöö viimane nädal oli Luua Metsanduskooli päevaste õppurite jaoks tihe ning kuna oli käsil ka aasta viimane kompetentsinädal, siis tuli saadud teadmised praktikasse vormida ning õpitu lahti mõtestada. Samas tasub juba kevadel mõtteid seada selle suunas, millega sügisel oma aega sisustada ning kuhu järgmisel õppeaastal praktikale minna.
 

7.juunil toimus praktikaseminar ja praktikamess Prax on, kus kohtusid metsandusettevõtjad ja tulevased särasilmsed praktikandid. Enne kontaktide vahetamist vaadati pisut sisse ka Luua metsanduslike praktikate süsteemile ning oma kogemuslugusid jagasid nii praktikajuhendajad, ettevõtjad kui ka noored, kel selja taga erinevad praktikakogemused.


Kooli metsades saavad esimesed praktilised kogemused ja tööks vajalikud oskused kõik metsanduslike erialade õpilased. Metsaülem Peep Arold rääkis, et õnneks on Luua ja Tihemetsa metskondades väga erinevaid kasvukohatüüpe, kooslusi ja puuliike, et saada hea ülevaade Eesti metsadest  ning see võimaldab ka mitmesuguseid erinevaid töid kooli lähedal ellu viia. Peep Arold pani noortele südamele, et metsuri, harvesterijuhi ja forvarderioperaatori eriala esmane sisu on olla metsakasvataja, kelle töö kvaliteedist sõltub järgmiste inimeste töö ning metsade tulevik. Just seepärast tuleb igasse oma praktikaoskusesse tõsiselt ja vastutustundlikult suhtuda. Lisaks sellele pani metsaülem kõigile südamele, et metsades tuleb täita keskkonnanõudeid ning kui mõnes kohas jääb silma prügi, siis see üles võtta ja prügikasti tuua või kui jõud üle käi, anda sellest kindlasti teada.


Praktikate koordineerimise eest vastutavad õpetajad Lauri Toim ja Meelis Kall panid südamele, et praktikakoha leidmine on iga õppija enda ülesanne ning selleks tuleb ettevõtetega julgelt suhelda. Praktikale minnes aitavad õpilast nii koolipoolne juhendaja kui ka ettevõttepoolne juhendaja, kuid praktikale saamine sõltub siiski enda soovidest ning ka näiteks kodupiirkonnast. Kindlasti tuleb leida endale hea süsteem praktikapäeviku täitmiseks – teha seda kas siis igapäevaselt, igal nädalal või töölõikude kaupa, kuid meeles tasub pidada, et just praktikapäevik on tagasiside andmise ja hindamise alusdokument.


Kogemuslugude jagamisel tõdesid asutuste ja noorte esindajad, et palju sõltub praktikandist endast ning head kogemused tulenevad heast suhtlemisoskusest. Vooremaa Metsaühistu esindaja Martin Luik tunnustas koolist tulnud noori, et tänu kooli metsades tehtud töödele ei kohku õpilased ära, kui neile praktikal töövahendid kätte anda – teatakse hästi, mis need on ja kuidas neid kasutada. Rainer Porro, kes samas ühistus praktikal käis, sõnas, et praktika käigus on hea võimalus tutvuda sellega, kuidas metsandusettevõtetes tööde planeerimine ja tegemine päriselt käib.


Masinapraktikal käinud Rainis Raja sõnas, et suurim väljakutse on enda mahamüümine ettevõttele. Seega soovitas ta noortel välja mõelda, miks peaks masinaettevõte sind oma kallite masinatega töötama lubama ning miks just sina oled selleks parim. Ardo Petersmann täiendas, et praktikale saamisel ei tasu loota, et ettevõtjad saadetud praktikasooviga e-kirjadele vastavad, vaid tuleb süda rindu võtta ja helistada – siis on kohe vastus selge, kas sinna ettevõttesse praktikale saab või mitte. Tühjalt kirjale vastust oodates raiskad enda aega. Mõlemale noormehele meeldis, et praktika käigus käituti nendega lugupidavalt ja usaldavalt, justnagu enda töötajatega. Ka tagasiside andmine oli hea, sest hea töö korral tunnustati ning puudujäämiste osas selgitati seda moel, mis võimaldas vigadest õppida.


Brigite Sallo ja Gustav Miil jagasid oma kogemusi välisrändelt. Ka nende peamine sõnum oli, et palju sõltub suhtlemisest ja julgusest küsida, mis sind huvitab. Kindalasti julgustasid nad aga kõiki õpirändesse minema, sest see arendab nii keeleoskust kui silmaringi.


Mattis Lepistik, Diksoonia OÜ esindaja sõnas julgustuseks teistele ettevõtjatele, et praktikandi juhendamine arendab juhtimisoskuseid. „Praktikandilt ei tohi oodata kiirust, sest ta alles lihvib oma oskuseid. Tema eesmärk on olla oma töös täpne. Lisaks peab praktikant saama iseseisvust, kuid töö kvaliteeti tuleb alati kontrollida,“ sõnas Lepistik. Ühtlasi soovitas ta kõigil praktikantidel olla aus, sest metsas ikka juhtub ning vead tulevad välja – parem räägi nendest ise, siis saab asjad õigel ajal ära klaarida.


Seminari lõpuks toimus praktikamess, mille käigus sai kohale tulnud ettevõtete võimalusi kuulata ning end praktikapakkumistega kurssi viia. Kuuldavasti leidis üks noormees praktikamessilt endale tulevase töökohagi!