Kärsu metsanduslik õpperada
Metsanduslik õpperada saab alguse Tihemetsa metskonna vahetust lähedusest Kärsu mõisa kõrvalt ning kulgeb peamiselt Tihemetsa metskonna majandusmetsas, läbides mitmesuguseid metsakasvukohatüüpe ja eri vanuses puistuid. Majandusmetsas tehakse pidevalt erinevaid metsamajanduslikke töid, seega võib rajal näha nii vana metsa, keskealist metsa, noorendikke, metsakultuure kui ka lageraielanke. Õpperajale paigutatud infotahvlitel tutvustatakse mitmeid puuliike, metsandusega seotud mõisteid ja muud metsaga seonduvat.
Õpperada on ligikaudu 4 km pikk ning kui seal rahulikult kulgeda ning igas punktis põhjalikult infotahvliga tutvuda, võib seal veeta mitu tundi.
Metsarada
- Tihemetsa metskond/ Kärsu mõis (alguspunkt asub Google Mapsi järgi siin)
- Kased.
Saad teada, millised kased siin kasvavad ning kuidas neil vahet teha. Tutvud ka levinud põõsaliikidega.
- Metsa looduslik uuenemine
Jälgi , kuidas loodus tuleb toime sellega, kui puid pole istutatud, vaid on jäetud mets ise ehk looduslikult uuenema. See rajalõik on üks tõenäolisemaid paiku, kus jalutuskäigu jooksul näiteks metskitsi kohata!
- Lodu
Lodu on märjem lagendik, ajutiselt liigniisket ala. Vihmasel ajal esineb siin üleujutust. Märka kevadest sügiseni erinevaid õitsevaid taimi.
- Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp. Harvendusraie
Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi kuulub umbes 30% Tihemetsa metsadest. Märka, kuidas on tehtud harvendusraiet ning välja raiutud vigastatud, halva tüvevormiga, haiged ja surnud puud ning terved, mis takistavad teiste kasvu.
- Puittaimed
Eestis kasvab looduslikult umbes 70 erinevat puittaimede ehk puu- ja põõsaliiki, Tihemetsa metskonnas kasvavad 200 aastased põlismännid.
- Sõnajala kasvukohatüüp - siinmeeldib kasvada kaskedel ja sanglepal ning alusmets ja -taimestik on lopsakas ja liigirikas.
- Rahujärv
Maalilinse järve pindala on 2,2 ha, keskmine sügavus 2,0 meetrit - hea koht, kus vaikselt peatudes võib märgata nii veelinde kui ujuvaid kalu.
- Vääriselupaik
Vääriselupaigad on metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse aluseks. Vääriselupaigad on määratud iseloomulike tunnuste järgi: alal kasvavate põliste puude või haruldaste taimede järgi või leidub erilisi maastikuelemente.
- Metsalinnud
Keskealised kuusikud on heaks elupaigaks mitmetele linnuliikidele.
- Harilik mänd
Harilik mänd võib kasvada üle 40 meetri kõrgeks, kuid puu suurus sõltub eelkõige kasvukohast. Siin ongi näha metsa jagunemine erineva kõrgusega rinneteks.
- Lehised. Eesti metsad
Kas teadsid, et lehiste eluiga võib ületada 500 aastat? Lisaks sellele saad siin lehisest veel rohkem teada.
- Märjemates kohtades kasvavad puuliigid
Märka, kuidas maapind muutub madalamaks ning kuusik asendub lehtpuudega. Kas teed neil vahet?
- Seened
Just siin kasvab suve teisel poolel ja sügisel kasvab palju erinevaid söögiseeni.
- Kärsu oja kallas
Ojaäärsed metsad on tavaliselt segametsad, kus alusmets on hõre, kuid liigirikas.
- Harilik kuusk
Selles punktis on näha kuusikut, mis on inimese poolt rajatud ning kus on selgelt näha istutamise read.
- Sammaltaimed
Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed, mis võivad kasvada maapinnal, puudel ja kividel.
- Segametsad
Segametsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele ning olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.
- Lageraied
Siin näed lageraiet ning selle järel tehtud metsastamist - vaata, kuidas sirguvad 2020.a istutatud männitaimed!
- Harilik tamm
Üksikuid tammesid on meie metsades palju, kuid tammikud pole väga levinud. MIks on just siin saanud tekkida tammik?
